Kevadine päikesepaus

Paari nädala eest otsustasin päikesepuudust vähendada ja veetsin mõned päevad Küprosel ning Iisraelis. All on lühikokkuvõte sellest, mis silma ja kaamera ette jäi.

Küpros – Paphos ja Troodose mäed

Maandusin Paphoses ja kavatsesin ainult saare lõunaossa jääda ning ühel päeval Troodose mägedes käia. Mt. Olympus on saare kõrgreim punkt ning koduks ka briti armee seirepunktile – tundus piisavalt kodune, et seda piirkonda väisata.

Saarel elav sõber soovitas külastada aprilli algul – ilm on juba soe ja turistide hordid pole veel saabunud. Kuna Ryanair otsustas märtsi lõpuga Tallinnast Paphosele lennud lõpetada, oli mul piisav motivatsioon minna juba märtsis. Kolm nädalat ette broneerituna maksis ühe otsa lend €25.

Paphos on eklektiline segu erinevatest rahvusgruppidest, sarnaselt Tel Avivile, millest allpool juttu tuleb. Palju on kuulda vene keelt ning soe kliima meenutab juba palju ida-Euroopa turiste juba enne hooaja algust. Merevesi on 17-18 kraadi ning piisavalt soolane, et ilma suurema vaevata selles hulpida. Rendikorteri leiab Rododafni Apartments nime alt ning omanik on väga vastutulelik.

Mobiilside levi on hea ja mõnes kohas kukkus 3G peale, valdavalt näitas telefon 4G ja 5G võrku.

Režiim oli umbes selline, et ülepäeviti jooksin ja matkasin. Rannaäärne jalutusrada on sobilik ka jooksmiseks, kuigi pikalt betoonil ei taha tippida. Teisel päeval sõitsin oma pisikese rendiautoga Troodose mägede keskusse, kus temperatuur langes 19 > 8. Aktiivselt lõunapoolsel küljel liikudes oli ikkagi mõnusalt soe. Rajal sai logitud 500 tõusumeetrit, millest 100 tulid kilomeetrite 8 ja 9 vahel asimuuti pidi liikudes.

Teedel on palju erinate loomade märgistusi vastavalt neile, keda kohata võib – kitsed, lambad, lehmad…

Eelviimasel päeval käisin linnatuuril ajaloolisi varemeid kaemas. Kuningate hauakambrid jäid nägemata, kuna mul ei õnnestunud enne 17:00 kohale jõuda. Järgmisel korral tuleb jooksimine ja ujumine paremini ajastada 😉

Avakase org

Viimasel päeval võtsin ette veel ühe matka, seekord lähedale Avakas org. Rada on kokku umbes 3 km, kui ringiga tagasi minna, tuleb kokku umbes 12.

Mul oli küll 8 km kohal plaanis asimuuti pidi auto juurde naasta, kuid see oleks tähendanud -/+ 200 erinevust ning poolteist tundi padrikus ronimist. Alloleval pildil on näha, kuhu oleks tahtnud jõuda, kui seda kuru poleks ees olnud… Oma matkakeppidega oleks kindlasti läinud.

Avakase org on üks neist vaatamisväärsustest, mis tõmbab igas vanuses ja võimekusega turiste. Madalamates kohtades on temperatuuri erinevus kuni 10 kraadi ja orus tekib ka meeldib tuul. Ühes kohas ronisin kaljuseina jaga pidi paarkümmend meetrit kõrgemale, et TARTU logo kleeps sinna jätta.

Paphos > Tel Aviv 6:45 Ryanair

Järgmisel hommikul olin kell 8 Tel Avivis. Paphose poolel olid kibestunud ja kivistunud nägudega Ryanairi naistöötaja, kellest hoolega oma natuke liiga suure käsipagasiga ohutusse kaugusse hoidsin. Tema kolleeg piiksutas oma sabas olevad reisijad üliefektiise automaatsusega läbi ja ei pilgutanud silmagi ülemõõulise pagasi osas. Patt oleks olnud mitte minna, kui lend Paphoselt võtab ajast tunni ja rahakotist €14. Kahel esimesel pildil on näha Tel Avivi bussijaama ümbrust, mis ei ole eriti glamuurne piirkond. Selles maailmalinnas on kõike äärmuslikust rikkusest vaesuseni ja seda asustab korralik rahvaste paabel. Sarnasusi leiab iga kaasaegse metropoliga. Meeldejäävad olid ka veetorustikud, milles oli komponente igaks võimalikuks laienduseks. Töö tegemine käis tihtipeale selliselt, et kolm madalapalgalist araablasest labidameest kühveldavad asfalti ja kaks töödejuhatajat-projektijuhti vaatavad-juhendavad. Riigikapitalism oma ehedaimas vormis…

Natuke reisija elukorraldusest.

Mobiilset andmeside saab Airalo nimelise teenuse abil – Annatel eSIM 30 päeva ja 3GB andmeside maksab US $11, mis on diili/Telia pakutava reisipaketiga võrreldes imeodav. Kasutasin sellest ära umbes kolmandiku, sedagi peamiselt liikvel olles WhatsApp’iga lobisedes.
Transpordiks on kõige lihtsam kasutada Moovit äppi ning sularaha – linnaliini bussides toimib transpordikaart või sula. Selle juures on väike trikk – äpiga tasumiseks pead makseviisi registreerima ja enda Iisraeli isikukoodi lisama. Kuna mul seda pole, alustasin Eesti isikukoodi sissetoksimist – 3780411 piisas.
Rahamured lahendab edukalt Wise äpp – teed eraldi konto šeeklite jaoks, konverteerid vastavalt vajadusele ja maksad telefoniga. Sula väljavõtuks on parem ette mõelda ja endale Wise füüsiline kaart tellida.

Esimesel päeval käisin Tel Avivi kunstimuuseumis.

Muuseumis on mitu püsinäitust ning jooksvaid ülespanekuid. Igal toetajal on olnud ka vastavalet oma panusele võimaldatud omanimelist tükikest muuseumist.

Eksperimentaalkunsti valdkond oli päris lõbus / omapärane.

Päeva teise poole veetsin Morani seltsis, kes mulle linna näitas. Väga lahe Etioopia päritolu naine, kelle perekond on kolm põlvkonda falafele teinud, aga covidi ajal andsid ka nemad alla ja suundusid muudele elualadele.

Teekond läks läbi Tel Avivi – Carmeli turg, Jaffa ja seal mereranda pidi tagasi. Carmeli turu kõrvaltänaval on teisipäeviti ka käsitööturg, mis on omaette vaatamisväärsus.

Ühest puuklostsist saab teha ka viis anumat

Nagu mõned teavad, meeldib mulle tänavakunst. Mitte suvaline graffitisodi, vaid midagi mida võiks kunstiks nimetada. Kui ikka painet ei ole, ei tule ka head tulemust. Siis on vaid anarhiasugemetega (mõtte)laiskus. Allpool on kokkuvõte Tel Avivis silma jäänud tänavakunstist. Osa on selgelt suunatud, teised abstraktsemad.

“2fishes” teema oli mitmes kohas erineva kujundusega

Ka Jaffa ühele postile sai TARTU logo kleeps jäetud. Aitäh, Martin! Mul on neid veel peotäis, seega tuleb veel reisida.

Tel Avivis ööbisin hotellis nimega ISLA ja esimest korda proovisin ühistoas olemist. Kuus väga hästi sisustatud kapslit, millel toide, individuaalne valgustus, privaatsust pakkuv sirm ja korralik konditsioneer. See kogemus julgustas ka edaspidi taolisi kohti proovima, hinnalt on need 30-50% tavatubadest odavamad. Iga ööbija jaoks on oma turvaline panipaik ja ühiskasutuses olevad pesemisvõimalused on paremad, kui keskmises 2-3* hotellis. Ühisalal on väga korralik kohvik.

Teisel päeval jätsin opma koti hotelli admini lahkel loal lukustatud kappi ja käisin veel natuke Jaffas ja konstnike linnaosas, Neve Tsedek. Seal võib samuti terve päeva veeta Ja siis järgmisegi.

Kolmapäeval käisin Jeruusalemmas, kuna reede pärastlõunast alates jääb bussiliiklus väga hõredaks. Ilm oli erakordselt ebameeldiv – +6, vihm ja tuul – ja mind hoiatati, et mägedes võib olla teine kogemus kui madalamal. Igal juhul sai Nutumüüri ääres ja Õlimäel käidud ning turult karbiga imelisi datleid kaasa võetud. Ka falafelid on seal sellised, mida Eestis pole kohanud.

Neljapäeval viis Kersti mind Ramla turule, mis oli Jeruusalemma omaga võrreldes kohalik, kuid taimetoitlasele piisavalt atraktiivne koht. Redised ja nuikapsad on suuruselt võrreldavad, kõiksugu tsitruselisi on palju ja need on täpselt valmis söömiseks. Granaatõunad jms söömiseks või mahlana, jne jne.

Eelviimasel päeval käsin lisaks Tsora metsas mägesid pidi jooksmas. Oli meeldivalt vahelduv maastik. Seal on sõltuvalt aastaajast võimalik omapärane vaatepilt – alpikannid ja kaktused kasvavad kõrvuti.