Kevadine päikesepaus

Paari nädala eest otsustasin päikesepuudust vähendada ja veetsin mõned päevad Küprosel ning Iisraelis. All on lühikokkuvõte sellest, mis silma ja kaamera ette jäi.

Küpros – Paphos ja Troodose mäed

Maandusin Paphoses ja kavatsesin ainult saare lõunaossa jääda ning ühel päeval Troodose mägedes käia. Mt. Olympus on saare kõrgreim punkt ning koduks ka briti armee seirepunktile – tundus piisavalt kodune, et seda piirkonda väisata.

Saarel elav sõber soovitas külastada aprilli algul – ilm on juba soe ja turistide hordid pole veel saabunud. Kuna Ryanair otsustas märtsi lõpuga Tallinnast Paphosele lennud lõpetada, oli mul piisav motivatsioon minna juba märtsis. Kolm nädalat ette broneerituna maksis ühe otsa lend €25.

Paphos on eklektiline segu erinevatest rahvusgruppidest, sarnaselt Tel Avivile, millest allpool juttu tuleb. Palju on kuulda vene keelt ning soe kliima meenutab juba palju ida-Euroopa turiste juba enne hooaja algust. Merevesi on 17-18 kraadi ning piisavalt soolane, et ilma suurema vaevata selles hulpida. Rendikorteri leiab Rododafni Apartments nime alt ning omanik on väga vastutulelik.

Mobiilside levi on hea ja mõnes kohas kukkus 3G peale, valdavalt näitas telefon 4G ja 5G võrku.

Režiim oli umbes selline, et ülepäeviti jooksin ja matkasin. Rannaäärne jalutusrada on sobilik ka jooksmiseks, kuigi pikalt betoonil ei taha tippida. Teisel päeval sõitsin oma pisikese rendiautoga Troodose mägede keskusse, kus temperatuur langes 19 > 8. Aktiivselt lõunapoolsel küljel liikudes oli ikkagi mõnusalt soe. Rajal sai logitud 500 tõusumeetrit, millest 100 tulid kilomeetrite 8 ja 9 vahel asimuuti pidi liikudes.

Teedel on palju erinate loomade märgistusi vastavalt neile, keda kohata võib – kitsed, lambad, lehmad…

Eelviimasel päeval käisin linnatuuril ajaloolisi varemeid kaemas. Kuningate hauakambrid jäid nägemata, kuna mul ei õnnestunud enne 17:00 kohale jõuda. Järgmisel korral tuleb jooksimine ja ujumine paremini ajastada 😉

Avakase org

Viimasel päeval võtsin ette veel ühe matka, seekord lähedale Avakas org. Rada on kokku umbes 3 km, kui ringiga tagasi minna, tuleb kokku umbes 12.

Mul oli küll 8 km kohal plaanis asimuuti pidi auto juurde naasta, kuid see oleks tähendanud -/+ 200 erinevust ning poolteist tundi padrikus ronimist. Alloleval pildil on näha, kuhu oleks tahtnud jõuda, kui seda kuru poleks ees olnud… Oma matkakeppidega oleks kindlasti läinud.

Avakase org on üks neist vaatamisväärsustest, mis tõmbab igas vanuses ja võimekusega turiste. Madalamates kohtades on temperatuuri erinevus kuni 10 kraadi ja orus tekib ka meeldib tuul. Ühes kohas ronisin kaljuseina jaga pidi paarkümmend meetrit kõrgemale, et TARTU logo kleeps sinna jätta.

Paphos > Tel Aviv 6:45 Ryanair

Järgmisel hommikul olin kell 8 Tel Avivis. Paphose poolel olid kibestunud ja kivistunud nägudega Ryanairi naistöötaja, kellest hoolega oma natuke liiga suure käsipagasiga ohutusse kaugusse hoidsin. Tema kolleeg piiksutas oma sabas olevad reisijad üliefektiise automaatsusega läbi ja ei pilgutanud silmagi ülemõõulise pagasi osas. Patt oleks olnud mitte minna, kui lend Paphoselt võtab ajast tunni ja rahakotist €14. Kahel esimesel pildil on näha Tel Avivi bussijaama ümbrust, mis ei ole eriti glamuurne piirkond. Selles maailmalinnas on kõike äärmuslikust rikkusest vaesuseni ja seda asustab korralik rahvaste paabel. Sarnasusi leiab iga kaasaegse metropoliga. Meeldejäävad olid ka veetorustikud, milles oli komponente igaks võimalikuks laienduseks. Töö tegemine käis tihtipeale selliselt, et kolm madalapalgalist araablasest labidameest kühveldavad asfalti ja kaks töödejuhatajat-projektijuhti vaatavad-juhendavad. Riigikapitalism oma ehedaimas vormis…

Natuke reisija elukorraldusest.

  • Mobiilset andmeside saab Airalo nimelise teenuse abil – Annatel eSIM 30 päeva ja 3GB andmeside maksab US $11, mis on diili/Telia pakutava reisipaketiga võrreldes imeodav. Kasutasin sellest ära umbes kolmandiku, sedagi peamiselt liikvel olles WhatsApp’iga lobisedes.
  • Transpordiks on kõige lihtsam kasutada Moovit äppi ning sularaha – linnaliini bussides toimib transpordikaart või sula. Selle juures on väike trikk – äpiga tasumiseks pead makseviisi registreerima ja enda Iisraeli isikukoodi lisama. Kuna mul seda pole, alustasin Eesti isikukoodi sissetoksimist – 3780411 piisas.
  • Rahamured lahendab edukalt Wise äpp – teed eraldi konto šeeklite jaoks, konverteerid vastavalt vajadusele ja maksad telefoniga. Sula väljavõtuks on parem ette mõelda ja endale Wise füüsiline kaart tellida.

Esimesel päeval käisin Tel Avivi kunstimuuseumis.

Muuseumis on mitu püsinäitust ning jooksvaid ülespanekuid. Igal toetajal on olnud ka vastavalet oma panusele võimaldatud omanimelist tükikest muuseumist.

Eksperimentaalkunsti valdkond oli päris lõbus / omapärane.

Päeva teise poole veetsin Morani seltsis, kes mulle linna näitas. Väga lahe Etioopia päritolu naine, kelle perekond on kolm põlvkonda falafele teinud, aga covidi ajal andsid ka nemad alla ja suundusid muudele elualadele.

Teekond läks läbi Tel Avivi – Carmeli turg, Jaffa ja seal mereranda pidi tagasi. Carmeli turu kõrvaltänaval on teisipäeviti ka käsitööturg, mis on omaette vaatamisväärsus.

Nagu mõned teavad, meeldib mulle tänavakunst. Mitte suvaline graffitisodi, vaid midagi mida võiks kunstiks nimetada. Kui ikka painet ei ole, ei tule ka head tulemust. Siis on vaid anarhiasugemetega (mõtte)laiskus. Allpool on kokkuvõte Tel Avivis silma jäänud tänavakunstist. Osa on selgelt suunatud, teised abstraktsemad.

Ka Jaffa ühele postile sai TARTU logo kleeps jäetud. Aitäh, Martin! Mul on neid veel peotäis, seega tuleb veel reisida.

Tel Avivis ööbisin hotellis nimega ISLA ja esimest korda proovisin ühistoas olemist. Kuus väga hästi sisustatud kapslit, millel toide, individuaalne valgustus, privaatsust pakkuv sirm ja korralik konditsioneer. See kogemus julgustas ka edaspidi taolisi kohti proovima, hinnalt on need 30-50% tavatubadest odavamad. Iga ööbija jaoks on oma turvaline panipaik ja ühiskasutuses olevad pesemisvõimalused on paremad, kui keskmises 2-3* hotellis. Ühisalal on väga korralik kohvik.

Teisel päeval jätsin opma koti hotelli admini lahkel loal lukustatud kappi ja käisin veel natuke Jaffas ja konstnike linnaosas, Neve Tsedek. Seal võib samuti terve päeva veeta Ja siis järgmisegi.

Kolmapäeval käisin Jeruusalemmas, kuna reede pärastlõunast alates jääb bussiliiklus väga hõredaks. Ilm oli erakordselt ebameeldiv – +6, vihm ja tuul – ja mind hoiatati, et mägedes võib olla teine kogemus kui madalamal. Igal juhul sai Nutumüüri ääres ja Õlimäel käidud ning turult karbiga imelisi datleid kaasa võetud. Ka falafelid on seal sellised, mida Eestis pole kohanud.

Neljapäeval viis Kersti mind Ramla turule, mis oli Jeruusalemma omaga võrreldes kohalik, kuid taimetoitlasele piisavalt atraktiivne koht. Redised ja nuikapsad on suuruselt võrreldavad, kõiksugu tsitruselisi on palju ja need on täpselt valmis söömiseks. Granaatõunad jms söömiseks või mahlana, jne jne.

Eelviimasel päeval käsin lisaks Tsora metsas mägesid pidi jooksmas. Oli meeldivalt vahelduv maastik. Seal on sõltuvalt aastaajast võimalik omapärane vaatepilt – alpikannid ja kaktused kasvavad kõrvuti.

Viimasel hommikul käisin minu peatuspaigaks olnud Kfar Uria külas jalutamas

Ja sellega saigi seekordne lühike reis päikese all läbi. Ei jää muud öelda, kui Shalom y’all ja millalgi naasta.

Aitäh, et lugesid!

Sinu organisatiooni IT tulevikuvaade

Aasta alguses paluti mul kirjeldada ühe riigisektori asutuse IT lähitulevikuvaade. Asutuse nime ma siin ei maini, kuid sisu ühtib paljude asutuste hetkeseisuga. Kui tunned, et saad seda kasutada, siis palun.

Sinu asutuse infotehnoloogia valdkonna ja osakonna põhilised väljakutsed ja fookusteemad lähiaastatel.

IT ei ole enam ammu lihtsalt abivahend töö tegemisel. See on muutunud peamiseks tööülesannete ja vabaaja sisustamise platvormiks, mis on endaga kaasa toonud nii jõudluse kasvu kui ka piiri hägustumise töö ja vaba aja vahel. V.a. piiratud teabega tehtavad ülesanded, on tänapäeval töötajal võimalik suuremat osa oma tööst teha seal, kus ta parasjagu aegruumis asub. Asutuse IT ning töökeskkonna struktuur ja eripära seavad terve hulga piire modernsete töökohateenuste ning koostöövahendite kasutuselevõtuks. Kui esimesed puudutavad peamiselt meie oma töötajaid ning kliente, siis teine hõlmab lisaks eelnimetatule veel väliseid partereid. Sõltumata teenustest on kõigil osapooltel sarnased ootused – pakutav peab olema kasutajasõbralik, modernne ja turvaline. Tuleviku vaates on märksõnadeks kindlasti küberturvalisuse tõstmine, koostöö riigi kesksete IT asutustega ning efektiivne arenduste ja raha juhtimine.

Mida see tegelikkuses tähendab?

Töökoha teenuste üksus peab valima seadmed ja teenused, mis tagavad kasutajatele parima võimaliku kasutajakogemuse sõltuvalt nende töö ja IT profiilist. Kasutajaseadmed peavad ’lihtsalt toimima’ nagu aastaid on Apple seadmete kohta öeldud ning tänased äriklassi arvutid koos Windows 11 ja eduka juurutusega suudavad pakkuda. Mobiilsed seadmed peavad tekitama kasutajates tunde, et see on parim nende töö tarbeks ning kasutajad ei hakka otsima alternatiivseid lahendusi. Kõike seda peab tegema eelarve piirides ning hankekorrast ja infoturbe nõuetest lähtudes. Kasutajaid tuleb pidevalt harida parimaid praktikaid rakendama ning kasutama teenuskataloogis pakutavat. Baastarkvara jt lõppkasutajale suuantud rakenduste ajakohastamine koostöös keskse teenuspakkuja kasutajatoe üksusega aitab töövõidud kiiremini koju tuua. Kindlasti peab kaaluma ühtselt juhitud 24/7 tugiteenuse sisseseadmist hiljemalt 2024 aastal. Me ei tohi unustada, et meid hinnatakse peamiselt kasutajakogemuse järgi võrreldes kasutaja eelmise kogemusega.

Fookuses parim võimalik kasutajakogemus meie tingimustes, olemasolevate süsteemide kaasajastamine ja kasutaja teadlikkuse tõstmine. Esimene eesmärk on fookuses 2023-24, teine ja kolmas on püsitegevused.

Infrastruktuuride üksus peab tagama alustaristu toimimise selliselt, et ühendused oleksid kiired, turvalised ja tagaksid kasutajatele võrreldava kogemuse sõltumata asukohast. Samuti peab tagama alustaristu toimimise ning turvalisuse ja vastavuse arendatavate ärirakendustega. Hea koostöö infoturbe, alustaristu ja kasutajatoe inimeste vahel on kriitilise tähtsusega tagamaks parimat võimalikku kasutajakogemust meile kõigile. Samuti peab hästi toimima koostöö väliste partneritega. Nendega koostöös peaks keskenduma ka infoturbe nõuetele ning vastavate lahenduste, sh keskse logihalduse juurutamisele. Peame kõigis arendustes silmas pidama ka keskse teenusepakkuja poolt pakutavaid lahendusi ja teenuseid ning koostöös nende ekspertidega juurutama lahendused, mille saaks neile üle anda vastavalt tänasele migratsioonikavale.

Fookuses robustne ja toimiv alustaristu nii peamajas kui välisesindustes, mis on arendatud koostöös kesksete IT asutuste ning väliste ekspertidega, infoturve ja automaatika. Kõik kolm on püsitegevused; infoturbe nõuetele vastavus, alustaristu värskendamine ja pilvekõlbulikuks muutmine ning logimine/infoturve on fookuses 2023-25;

Arenduste üksuse peamine fookus peab olema infosüsteemide ja ärirakenduste arendusportfelli efektiivsel juhtimisel. Koostöös keskse IT teenuste pakkujaga ning oma IT kolleegide ja riskihaldusega tuleb üle vaadata ning vajadusel muuta mittefunktsionaalseid nõuded. Kuna need puudutavad peamiselt arendatavaid ärirakendusi, peaks just arenduste üksuse arhitektid nende ajakohastamise eest seisma. Moraalselt ja tehnoloogiliselt vananenud süsteemid tuleb uuendada, et tagada nende toimimine, kasutatavus ja turvalisus. Uute süsteemide kavandamisel tuleb kindlasti arvestada agiilsete arenduspõhimõtetega – kasutajakesksus, tagasiside, kiired arendustsüklid ja etapiviisiline lähenemine. Need tagavad tunnetatava väärtuse kõige kiirema realiseerimise. Samuti tuleb koostöös infrastruktuuri üksuse ja keskse teenusepakkujaga juurutada vajalik keskkond tagamaks ärirakenduste tehnoloogilise pilvekõlbulikkuse – see aitab meil lihtsustada haldust ning valmistada rakendusi ette migratsiooniks hübriidpilve taristule. Tarneahelat on alati võimalik optimeerida ning koostööd parandada. Efektiivne kommunikatsioon aitab tagada rollide selguse, protsessidest arusaamise ja ootuste juhtimise nii asutuses, kui majast väljas.

Fookuses äriteenuste ja infosüsteemide ajakohastamine ja jätkusuutlik arendamine, tehnoloogilise võla vähendamine ja protsesside automatiseerimine. Esimene prioriteet (2023) on selge IT nõudluse ülevaate koondamine ja hindamine. Sellele järgneb äriteenuste ja rakenduste teekaarti koostamine (2023) ja planeeritud kava elluviimine (2024-27)

Tooksin välja mõned võtmesõnad, mis on kriitilise tähtsusega kõigi üksuste vaates:

  • Tehnoloogilise võla vähendamine. MKMi digiarengu asekantsleri hinnangul on riigisektori IT tehnoloogiline võlg sel aastal €100m+. Iga värskendamata süsteem ja kasutaja seade on turvanõrkus, mis suurendavad asutuse riske ning vähendavad usaldusväärsust. Meie eesmärk on kasutada meile pakutavaid vahendeid (RES ja SF) tagamaks tehnoloogiline ajakohastatus.
  • IT nõudluse keskne juhtimine. Meie kasutajad ei pruugi olla teadlikud, mida nende poolt esitatud pöördumine endaga kaasa toob. Kindlasti ei ole mõistlik, kui kogu nõudlus ilmneb vahetult enne eelarvestamise perioodi. Olen oma eelnevatel positsioonidel julgustanud kolleege varakult oma vajadused välja tooma. IT otsustab siis oma ressurssidele ja oskustele toetudes, kuidas neid vajadusi hallata ning millises mahus infot on tarvis otsuste tegemiseks. See eeldab IT analüütiku olemasolu, kes on suuteline suhtlema nii kasutajatega ja nende soovid/vajadused vormistama ühtsesse IT keelde kui ka arhitektidega ja lahenduskäigu kirjeldama. Koostöös keskse teenusepakkujaga saame luua turvalisi keskkondi (PaaS), kus ka vähese IT oskusega töötajad saavad oma töö tarbeks mikrolahendusi luua. Teeme seda aga nii, et andmed on turvatud, varundatud ja IT neist arengutest teadlik. Head näited on tuua RMK’st ja Tervisekassast, kus mittetundlike andmetega rakendused on viidud Microsoft PowerPlatform’ile hoides kokku kümneid tuhandeid eurosid ja kuude kaupa arendusaega. Lisaväärtuseks on lihtne jätkuarenduste tegemine.
  • Efektiivne suhtlus ja koostöö asutuse sees ja väliste partneritega – ratta (taas)leiutamine ei ole mõistlik, kui teistel on see juba olemas. Valime parimat võimalikku väärtust pakkuvad teenused ja teostaja – kõiki teenuseid ei pea ise osutama ning tulevikus peaks koostöö keskse teenusepakkujaga ainult kasvama.
  • Avalikud ja hübriidpilved. Pilveplatvormid on meiega ja võimaldavad meil turvaliselt ning kuluefektiivselt pakkuda teenuseid oma töötajatele ning klientidele. EITS võimaldab erinevalt ISKE’st pilveteenuste kasutuselevõtu ning 2024 algul eeldatavalt jõustuv pilvemäärus seab sellele raamid. Andmete turvalisuse ning pilveteenuste sobivuse hindamine lasub jätkuvalt andmete omanikul, kuid ka siin tuleb keskne teenusepakkuja pädeva asutusena appi.
  • Küberturbe riskide tuvastamine ja haldus. Küberrünnakud Eesti riigiasutuste vastu on viimasel 12 kuul jõudsalt kasvanud. Meie kohus on tagada oma andmete ja kasutajate turvalisus töökohal.

IT juhi fookuses on oma valdkonna efektiivne juhtimine ning teenuste toimimise tagamine. See toetub neljale sambale – inimeste arendamine, suhtekorraldus, efektiivne raha juhtimine ja ministeeriumi huvide eest seismine oma vastutusala raames. Harutan neid valdkondi pisut lahti:

  • Inimesed. Tehisintellekti (AI) areng viimasel kahel aastal on olnud muljetavaldav. Palju valdkondi, kus varem pidi palkama tippspetsialiste, on saanud endale täiendust AI ja masinõppe vallas. See ei tähenda inimeste töö kadumist, vaid osakaalude muutumist – inimene peab keskenduma masina treenimisele ning reeglite loomisele. Tootjate pingutused tähendavad aga seda, et suuresti tuleb valida juba loodud poliitikate vahelt ning rakendada neid, mis asutuse infoturbe poliitikat ellu viia aitavad. Inimesed peaksid saama rohkem aega, et oma teadmisi täiendada ja muutustele reageerida suutma. Palju tuge pakutakse meile juba täna parterite, nt. Microsofti poolt. Uudishimulik ja õppimisvõimeline töötaja tähendab keskses perspektiivis ka IT pöördumiste muutumist väärtusahelas kõrgemale. Muutuv IT roll eeldab inimesi, kes on suutelised kavandama tulevikku ning hoidma olemasolevaid süsteeme töös ja turvalisena. Juhi roll on leppida üksuste juhtidega kokku nende valdkondade arengusuunad ning leida vajalikud vahendid nende inimeste arendamiseks. Samuti toetada üksuste juhte värbamisel ja valikul ning nende endi arengul.
  • Suhtekorraldus. Seondud tihedalt esimese punktiga nii osakonna sees, kui majas ja väljaspool. Meil on hankijad, partnerid, kliendid ja teised üksused asutuse sees inimestega, kel on oma ootused ja eelarvamused. Juhi roll on tagada harmoonia oma meeskonnas ning toetada neid oma meeskondade juhtimisel. Samuti on tema hea seista väliste suhete hea toimimise eest.
  • Raha. Paar elementi, mis on vääramatud on kommertstarkvara hinnatõus, palgatõus ning arenduste ja halduskulude kasv. Tänase eelarve kohaselt rahastatakse enamusi arendusi RES’ist. Ootaksin kindlasti suuremat SF kasutust, kuni see võimalus on meil kasutada. Juhi roll on tagada IT nõudluse efektiivne juhtimine ning vajalikele ressurssidele toetuse leidmine juhtkonnas ja MKM’s.
  • Ministeeriumi huvid. See punkt seondub kolme eeltooduga. RIT’i, RIA jt. riigi IT majade ning väliste partneritega saame koostööd parandada ja koos veelgi paremat digiriiki luua. Juhi roll on leida võimalused pakutava ja ministeeriumi vajaduste ning ootuste vahel. Samuti otsustada, mida teha ise ja mida sisse osta.

CV

Taavi on tulemustele orienteeritud juht, keda iseloomustavad järgmised märksõnad – koostöö, pühendumus, avatus, süsteemsus, inimeste eesmärgistatud juhtimine, elukestev õpe. Need väärtused aitavad tugevdada usaldust ja kindlust tema ning tema meeskonna suhtes. Tal on hea arusaam IT sektori väljakutsetest ja arengusuundadest ning pikaajaline kogemus agiilsete arendusmeeskondade vedamisel nii avalikus kui erasektoris. Pikaajaline rahvusvaheline kogemus aitab näha suurt pilti ja leida õige perspektiivi.

Sektori kogemus

transport, taristu, avalik teenistus, energia, sõiduautode komponendid, toiduainetööstus

Võtmekompetentsid

  • Inimeste juhtimine ja kaasamine, konfliktide lahendamine
  • Efektiivne kommunikatsioon ja avalik esinemine
  • Aktiivne kuulamine, ideede genereerimine ja nende vormindamine tegevuskavadeks
  • Kõrge riskitolerants
  • Väärtusahelate tuvastamine ning võimaluste leidmine nende realiseerimiseks
  • Arengukavade ja strateegiate väljatöötamine, projektide portfelli ning teenuste teekaartide juhtimine ja kavandamine
  • Oskus tuvastada võimalusi ning takistusi, keskendudes püstitatud eesmärkidele ja suurimale võimalikule väärtusele
  • Keeleoskus – Inglise C2, Eesti C2, Saksa – A1

Haridus ja huvid

Tegelen aktiivselt enesetäiendamisega järgnevatel teemadel – protsesside ja funktsioonide digitaliseerimine, organisatsiooni kultuuri arendamine, inimeste juhtimine ja coaching, teenuse disain. Jälgin arenguid tehisintellekti ja küberturbe valdkonnas. Osalen regulaarselt IT juhtidele suunatud foorumitel ja konverentsidel nii Eestis, kui väljaspool. Vabal ajal tegelen aktiivselt spordiga – jooksen, matkan, sõidan maanteerattaga ja mängin sulgpalli.

Karjäär

IT ja juhtimiskonsultant, DTStudio OÜ, november 2022-

Fookuses on keskmise suurusega eraettevõtted ja riigiasutused, kelle suund on andmete digitaliseerimisel ja protsesside optimeerimisel kasutades selleks teenusplatvormide (PaaS) ja masinõppe lahendusi.

Avalike pilveteenuste programmijuht, Riigi IKT keskus (RIT), märts-detsember 2022

Tähtajaline leping eesmärgiga tagada RIT/MKM ja Microsoft, AWS ja Google vaheliste initsiatiivide ja projektide programmi tulemuste saavutamine ning juhtida kokkulepitud projekte. Toetada pilvestrateegia koostamist. Lahendada jooksvaid konflikte ning tagada info liikumine osapoolte vahel. Toetada RIT võtmeisikuid baastaristu, ATK ja pilvetehnoloogiate visioonide ja strateegiate väljatöötamisel. Tuvastada riigi IT majade valmidus Microsoft pilvepõhiste platvormilahenduste kasutuselevõtuks. Teha ettepanekud koolituskava loomisel.

Tulemused:

  • teostatud asutuste Microsoft litsentseerimise olukorra analüüs ja sõlmitud raamkokkulepe Microsoft 365 litsentside hankeks parima võimaliku hinnaga
  • loodud hästitoimiv töösuhe Microsoft CEE regiooni võtmeisikutega ning delegeeritud töögruppide juhtimine RIT teenuste omanikele
  • kinnitatud RIT ning 2022 ühinevate asutuste IT inimeste Microsoft pilvetehnoloogiate koolituskava

Riigi IT konsolideerimise konsultant, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, juuli-dets 2021

Tähtajaline leping eesmärgiga analüüsida ministeeriumite ja nende allasutuste ning riiklike IT asutuste baasteenuste konsolideerimise võimekust uude kesksesse IT teenuskeskusesse ning koostada 2022-25 tegevuskava.

Tulemused:

  • teostatud keskvalitsuse asutuste tänase IT olukorra analüüs – küpsus, ülemineku kriitilisus, asutuste konsolideeritusse tase, kaardistatud asutuste IT ressursid, konsolideerimise skoobi eelarved ning tehnoloogiline võlg ning tehtud ettepanekud teenuste üleminekukava, järjekorra ja etappide osas
  • arendatud välja loodava asutuse struktuur, kirjeldatud riskid ja maandamismeetmed ja võtmesõnumid
  • koordineeritud RIK vastavate teenuste üleviimine ning kaardistatud protsessid, rollid ja tehnoloogiad
  • koostatud RIT 5-aastane teekaart ja võimekuse arengukava tehnoloogia (sh infoturbe), inimeste ja teenuste strateegiaid, pilootprogramme ning klientasutuste migratsiooni ettevalmistuskava.

IT osakonna juhataja, Maanteeamet/Transpordiamet, juuni 2019 – juuli 2021

Otsealluvuses ameti peadirektorile ja vastutav IT teenuste eest Transpordiametis. Lahkumise põhjuseks 2021 aastal läbi viidud toime- ja juhtimismudeli muudatus ning ameti restruktureerimine.

Peamised ülesanded:

  • Ametis kasutatavate infosüsteemide, baastaristu ning ATK teenuste toimivuse tagamine ja IT arendusportfelli (40+ infosüsteemi) juhtimine
  • TRAM IT strateegiate kavandamine ja elluviimine koostöös era- ja riigisektori partneritega
  • Arendus ja haldusmeeskondade juhtimine (23 FTE), partnerlussuhete aredamine ja hoidmine
  • Transpordiameti loomisel IT teenuste toimivuse tagamine ja meeskondade motiveerimine

Märkimisväärsed saavutused:

  • Maanteede ja veeteede valdkondade digitaliseerimise arengukava loomine, teede valdkonna andmete konsolideerimine ja digitaliseerimine
  • Maateeameti, Lennuameti ja Veeteede ameti ühinemisel rakendatud selged sõnumid ja valitud coachiva juhtimise metoodika tagasid meeskonna ühtsuse pingelisel perioodil ning eduka restruktureerimise.
  • Tehnoloogilise võla teadlik vähendamine tagas kasutajatele lihtsama ning IT’le paremini kontrollitud juurdepääsu süsteemidele ning langetas intsidentide arvu.
  • Modernsete koostöövahendite kasutuselevõtt aitas oluliselt kaasa kaugtöö tõhustamisele ja ameti meeskondade omavahelisele suhtlemisele.

IT Business Relationship Manager, High Speed Two, Suurbritannia, 2014-19

Olin IT juht kolmele direktoraadile kuuest. Fookus oli IT strateegia kavandamisel vastavalt direktoraatide vajadustele, ressursside haldus ning teenuste ja infosüsteemide teekaartide koosloome koordineerimine. Lahkumise põhjuseks naasmine Eestisse perekondlikel põhjustel.

Peamised ülesanded:

  • IT strateegilise nõudluse juhtimine
  • Oma/partneri meeskonna juhtimine ja juhtrühmade vedamine
  • Tehnoloogia arengukava kavandamine oma valdkondades

Märkimisväärsed saavutused:

  • Juhtisin IT nõudluse halduse protsessi juurutamist ja integratsiooni ülejäänud IT funktsioonidega
  • Korraldasin ca 40 projekti (sh BIM vaaturi, andmete digitaliseerimise, Office365) analüüsi ja juurutamise
  • Peatasin £2m väärtuses algatatud IT projekte, kuna neil puudus sisuline väärtus ning äripoolne omanik

IT Operations Manager, Energy Industries Council, Suurbritannia, 2011-14

Minu eesmärk oli tagada infosüsteemide ning oma ja tehnoloogiapartnerite osutatavate IT teenuste toimivus, IT arendus- ja halduslepingute ning hangete korraldamine. Lahkumise põhjuseks kutse osaleda HS2 projektis.

Märkimisväärsed saavutused:

  • Uue IT strateegia koostamine ning äri toimepidevuse programmi vedamine. Töö väljundiks oli selge ülevaade ärikriitilistest IKT teenustest ning selge seos ettevõtte protsesside ja teenustega.
  • Aegunud CRM tarkvara värskendus Microsoft Dynamics platvormile, mille tulemusel kaardistati kõik seotud äriprotsessid ning kliendiga seotud rollide produktiivsus kasvas üle 30%.

IT Business Relationship Manager, Allied Mills / Associates British Foods, Suurbritannia 2007-10

Minu vastutusvaldkond oli IT toimivuse tagamine, sh baasteenused, aruandlus, arendused. Lahkumine seoses IT toimemudeli ja struktuuri restruktureerimisega (kohalik IT > keskne jagatud IT teenuskeskus).

Märkimisväärsed saavutused:

  • 2008-10 IT teenuste konsolideerimisprojekti kliendipoolne projektijuhina (Allied Mills ja Allied Bakeries) tagasin IKT teenuste migratsiooniks ettevalmistuse ja teenuste eduka üleviimise ABF IT teenuskeskusse
  • Tehnoloogilise võla vähendamise ning serverite virtualiseerimise projekti edukas läbiviimine 2007-8

IT spetsialist, Saint-Gobain Glass Solutions, Eesti, 2002-6

Olin vastutav IT rakenduste ja taristu toimimise eest Eestis, Soomes ja Leedus asuvates tütarettevõtetes. Standardiseerisin ja dokumenteerisin rakendused ning kirjeldasin IT teenusteks vajalikud protseduurid. Tagasin süsteemide toimivuse ning konsolideerimise 2002-5.

Why do I coach?

From understanding my position to setting and achieving goals.

When I coach people I start with basics – what do they want to talk about, why is it important to them and how do they know when they have reached desired outcome? On a recent session a coachee turned the question around – why do I coach, WIIFM? Why do I do it and what do I get in return?

When I joined my ICF journey in 2020 I had to provide the same answer. At the time I was a mid-level manager in charge of of department of 22 IT professionals and €4m annual budget. Four of them were software project managers whose decisions determined whether we delivered the products at timescale and remained in budget. All of the project managers relied on partner development teams. I felt that I needed to be less involved in technical elements, allowing enough time to focus on strategic objectives and developing my team. I felt I needed to improve my skills and knowledge on the second part – people leadership. By then I had devoured a trove of books on leadership, persuasion, NLP and strategic management. When I looked at the course curriculum I sensed that this combined with previous learning, a few mentors whose experience I could draw upon and practice would prepare me for the next role. Not knowing what it would be, I enrolled on the ICF ACC course.

The whole course is a self-discovery, learning techniques and practice. The latter is supported by the former, and both are equally important. Some people are naturally better listeners and are genuinely interested in others. Some can train these skills and some find it’s not for them.

Since then I have learned far more than I thought I would. Practicing coaching with people from various areas of life, both private and public sector has solidified learning and helped me to experience new perspectives. I would say that coaching has given me as much, if not more than my coachees who have found clarity in their problem fog. I have learned more about myself, what I want to do and where to develop. I believe that each coaching session gives something to both parties – coachee should get clarity in their issue/problem and coach improve the technique. Being better coach helps to get to solutions quicker and give coach more time to focus on everything else in their lives. And helps you get to the top faster.

Short answer? Interest in people, curiosity and empathy are the qualities I have identified in myself. I believe these are basis for a good leader who wants to achieve more, and through people. Continuous development leading to self-actualisation would be another way to say it.

What’s your goal? Do you know and have you mapped a route to it? How do you know how far you are?

If you are keen to know and get started, please pick a date/time combo suitable to you from my public calendar. First session is free. At the end of it you’ll know whether you want to continue.

Let’s climb that mountain together!

Half Dome, Yosemite National Park

Coaching – mis see on?

Coaching on üks võimalustest aidata inimest enda võimeid avastama ning parimaid võimalikke tulemusi saavutama. Paljud tugevad juhid on lisaks tugevatele mentoritele ka head coachid. Mentorlusel ja coacingul on oluline erinevus – esimene suunab lähtudes mentori kogemusest ja teine julgustab ja toetab coachee’d ise enda valikuid tegema.

ICF Estonia defineerib coachingut järgmiselt:

  • Coaching on inspireeriv ja loominguline partnerlus, mis toetab inimese isiklikku ja/või ametialast kasvu ning toimetulekut muutustega.
  • Coaching’u protsessis ei nõustata klienti, vaid eeldatakse, et üksikisik või meeskond on võimeline protsessi käigus ise sobivaid lahendusi ja vastused leidma.
  • Coach julgustab klienti avastama oma professionaalset ja isiklikku potentsiaali ning seda maksimaalselt rakendama.
  • Coaching keskendub tulevikule. Oluline on jõuda protsessis konkreetsete tegevuskavadeni, mis aitavad püstitatud eesmärke ellu viia.
  • On olemas palju erinevaid coaching’u-teenuseid, näiteks äri-, juhtimis-, karjääri-, edu-, stressi-, pere-, tervise- ja heaolu-coaching.

Coaching’u metoodika ja tehnikad tuginevad mõtteviisile, et inimene ise tajub, mis on tema elus ja töös ettetulevate takistuste lahendamiseks vajalik. Sageli on lahendused ilmselged, kuid inimesel ei pruugi olla oskust neid märgata. Sellistes olukordades on abiks coaching, kus coach’i roll on aidata klienti eri tehnikate abil neid lahendusi märgata ning inspireerida teda tegutsema. Lahenduste nägemiseks on kasulik asju kõrvaltvaataja pilguga vaadata. Neutraalne ja arendav coaching aitab analüüsida seniseid käitumisviise ja kogemusi, mille kaudu saab anda tähenduse nii oma edulugudele kui ka eksimustele. Selle protsessi eesmärk on õppimine ja eneseareng. Ainult igaüks ise saab vastutada oma arengu ja muutustega toimetuleku eest. Coach oskab klienti eneseavastusretkel julgustada, vastutada coaching’u-protsessi eest, kasutada professionaalselt coaching’u-tehnikaid ning tunnetada selle töö eetilisi piire.

Coaching ei ole nõrkade järeleaitamine. Coach’i abiga saadakse heast suurepäraseks, avastades oma elu mõtet ning õppides oma tugevusi oskuslikumalt hindama ja kasutama.

Olen peale aastast õpingut ja kaheaasrtast praktikat omandanud ICF ACC sertifikaadi. Usun, et minu taust meeskondade ja teenuste juhtimisel ning strateegilisel nõustamisel aitab mul olla ka hea coach Sinule. Seepärast kutsun Sind oma keerulisi küsimusi koos lahkama. Senised coachee’d on leidnud lahenduse ja asunud tegevuskava ellu viima kolme kuni kuue sessiooniga.

Coachingu esimene sessioon Sinule on tasuta. Kui sa tunned, et soovid jätkata, lepime kokku juba edasise tegevuskava ja tasu.

Alustamiseks leia minu avalikku kalendrist endale sobiv aeg. Seejärel mõtle välja oma küsimus / murekoht ja ole kokkulepitud ajal kohal. Kasutan nii Google Meet, kui Microsoft Teams rakendusi. Samuti võime Tallinnas leida vestlemiseks mõne vaikse kohvikunurga.

Kliendikogemuse ja kaubanduse lähitulevik

Lugesin hiljuti Columbuse blogist kliendikogemuse trendidest mis sel aastal võiksid jalad alla saada. Lugesin ja mõtlesin kaasa. Paar mõtet on allpool.

Ühendatud kliendikogemus suunab tõenäoliselt veel ühte suunda kaubanduses. Suured brändid muudavad suure tõenäosusega oma senised kauplused digitaalse brändi füüsiliseks esinduseks. Seda on näha juba Londoni suurimat ostutänavat, Oxford Street’i pidi jalutades. Need on kohad, mille eesmärk ei ole müüa maksimaalselt karpe, vaid luua kliendile võimalusi tutvuda võimalustega ning brändi ekspertide abil endale isikustatud tooteid looma (highly personalised co-creation), maksimaalselt kahepäevane kojutoimetamisaeg, võimalus näha oma toodet valmimas ning brändi sotsiaalmeediakanali on selle kogemuse kohustuslikud osad. Kui aga klient otsustab standardmudeli kasuks, ei pea ta kotitäit karpe ise koju tassima, vaid need jõuavad talle koju sama päeva õhtuks. Kogu suhtlemine väljaspool ostutemplit toimub aga veebi või äpi abil.

Näen et selline kliendikogemus kaotab lähiaastatel eksklusiivsuse ning muutub tavaks. Seda toetavad 3D trükitud toote omahinna langus, äriprotsesside automatiseerimine ning eelkõige (potentsiaalse) kliendi soov erineda ning silma paista.

See suund nõuab õigel suunal ning mahus investeeringuid nii protsessidesse kui ka tehnoloogiasse. Suurem osa ettevõtteid saavad võitjatena sellest situatsioonist väljuda aga ainult tugeva digipartneri abiga. Nõus?

IT strategy

One of the topics that keeps coming up in the social events I go to, is an effective IT strategy.

A short answer, given by a few friends and colleagues – if in doubt, look at organisation strategy and and align with this. You can always build on that as your IT capability matures and you take on more responsibilities. I’d argue it’s more important to start with a solid vision and mission statements for your IT organisation. Relevant strategies (architecture, development, demand, delivery, operations, CSI et al) can be built on those statements. Not to be forgotten that mostly the IT is enabling function. If it doesn’t deliver the basics well enough it becomes irrelevant – either the organisation neglect it and seek help elsewhere or go out of business.

Some of the best IT strategy examples I’ve seen are displayed on a single page. There the focus is on the following items:

  • core purpose of IT (kind of obvious but often lost in translation)
  • key capabilities and operating model (what IT does and doesn’t do)
  • core values (how the unit behaves)

These areas provide answers to basic questions – what IT is, why it exists and how IT operates. I’ve run workshops in the past with aim of defining the IT strategy. We’ve started with the three points above using familiar language to the organisation. As an example it could read:

“The purpose of organisation X IT department is to ensure the IT systems and services consumed by the organisation meet its needs by being designed with the user in mind, adequately provisioned, secure, available and resilient. The IT department does this by developing mix of in-house and external capabilities. We partner with subject matter experts in the field to develop and support key business applications, and integrate those via API interface with supply chain and customer facing resources.”

Or something similar that is relevant to your case.

Choose your right operating model

What makes a suitable operating model for your organisation?

It is really down to you to define. Whilst the statement may seem blunt you shouldn’t try to emulate your competitors or other types of organisation you are not.

IT leadership need to understand the mission of the organisation theirs is key part of and become one with it. Not just align, but be integral part of. It helps to write down the purpose of an IT organisation / department / team and ensure everyone (at least in it and wider SLT) buy into it. The purpose stems from what the parent organisation needs IT for and at what level.

IT vision could read as “IT is to ensure company X will reach market domination within 5 years. This will be achieved by continuously investing into robust products and services that form the backbone for the company. IT aspire to become the partner of choice for the organisation when it comes to [your strengths] enterprise architecture [cloud platforms, integration of data, reporting], business processes [improvement, automation] and … We do this by understanding the business challenges and aspirations, and partnering with the right organisations to deliver desired outcomes.”

So the operating model need to reflect the capabilities parent company need IT to provide. It does help to have the IT organisation development mapped out. Regardless of aspirations being honest with oneself is a must here. We may choose to believe the business views IT as trusted partner or peer, but its unlikely to be that if we fail to provide basic services and lack processes around demand, commercial and change management. Hiding behind failing service provider will only reduce the value of IT in the eyes of those approving investments.

Depending on the size and type of the organisation there are some key areas to keep in house and to outsource.

Once you have defined the desired future state you need to work out how to get there. That’s about developing delivery strategy.

Workplace and people

A friend penned a post on millennial workforce and currently prevalent business culture asking a number of questions at each section. I thought about it and felt need to chip in. As I do.

First things first. I think the behaviours Nicolas describes in his post do not only apply to the Generation Y and Z, they are seen to take root across the business landscape. Not everyone is directly contributing to digital economy yet many are affected by the changes it has brought about. Take any traditional trade. A brief look at its state today shows how much has changed within past 15 years. Supply chain has become global, primary distribution channel is online, delivery often by gig-economy workers who get paid per delivery and are not seen taking pride in their work as the quality suffers. Many early retirees have returned after realising the type of lifestyle their pension actually supports. Many are freelancing – not out of choice but necessity. Often they have no option but to as the organisations they work with (not for!) have their business models dependent on reduced staff overheads. Add what we sued to call “cost of doing the business” and you have no business. In some areas its global trade, in others high business rates. We have moved from stable, permanent positions to short term contracts. Many of us who have spent around 20 years working have changed their jobs three times at least, some even more. Even those of us on permanent positions don’t tend to stay with the organisations for more than three years on average. Careers built merely on longevity are out, sharp minds and clear objectives in. Or at least should be so. We are likely to see inequality in workplace for some time until the Big Reset comes. And it will come, either in form of Universal Income or nationalisation of (by then still traditional) industries.

I personally favour UI route. When set at 70% minimum wage it will enable people to just get by (on council property – hey, different topic!) and top up their earnings by freelancing and working with the organisations of their choosing. Some argue that it should be minimum wage, though latter camp will have hard time standardising this even in EU context (€1400 as minimum in France is above average in Estonia). Money will be digitised and all income over certain threshold is taxed as now, hopefully reducing incentive and options for fraud. Getting rid of physical money will also reduce the asset ownership cost to central bank and thus should again leave more to fund UI. Quartz @ Work has a very timely piece on full employment and fulfillment. Full employment is felt as cornerstone for Western society and people find usually hard explaining the gaps in their careers. Instead being out of work should choice when people feel they need a break followed by successful return to work provided people have necessary skills and attitude to perform as expected.

The themes Nicolas writes about are well covered by many – empowerment, ownership, flexibility, purpose, opportunities and new types of work. Let’s look at each once more then.

Many, not just younger expect to be empowered to make and have ownership about their decision making and outcomes. They expect to be treated as equals. Not equally capable and experienced but to get equal opportunities. Many have argued, especially about apprenticeships schemes that it’s all about them and not us, the employers. But this statement is untrue. The young, when motivated and allowed to make small mistakes, learn from them and not be punished will pay back with energy they have and willingness to throw all they have to complete the project on time. They are willing to shed that shy self in order to achieve the deadlines. Many more seasoned colleagues would try to delegate the task to someone else and stay in mediocristan. Working with apprentices 18 years ago in my own small IT business and recently with fast -streamers has shown me time and again how much value these young people can deliver with right level of coaching, delegation and independence. But wait, this applies equally to more seasoned employees as well. To ensure they don’t actively avoid decision making and taking ownership however, the organisation need to have reached necessary level of maturity. Not quite teal level, but micro-management must be out and trust in.

Flexibility in workplace is nothing new. Also not new is the notion of flexibility when it comes to choosing the place of work. I have a few friends who have been working from home study since mid-nineties. Fine, their jobs enabled this (editor, consultant, marketer, software programmer) but were never seen as revolutionary, rather as their choice. What is new is not just where but when we choose to work. Dan Pink spoke in recent RSA event about timing. I can attest to his conclusion of timing the work. There are generally three stages – peak, through and recovery. In my case its a bit like this:

image

I’m usually switched on in the mornings and can stay focused for long periods of time until noon. Sometimes longer. This is the time to work on analysis and produce written content. Then comes the slump where I’n not the sharpest pencil in the box. That’s the good time for admin. Neither of the periods is suitable for meetings. When we are in focus mode, we find hard to accept others’ ideas. During the through we are simply unable to absorb any information. This is worst time for any meetings or workshops. Hence I try to schedule all my meetings (virtual or in person) either right before lunch or after 15:00. When the recovery kicks in, we are all more agreeable. This is flexibility we should grant to all our colleagues. We should deploy tools that allow people to submit the best time they are ready to collaborate in, and avoid any meetings outside this space.

You could say that people fall into two categories. First is static, second dynamic. The second crowd are after opportunities to prove how good they are. Get some testosterone going, tick that thing off the list and get dopamine kick. Feels good, right? It tends to be the younger crowd who are looking for ways to either gain some new knowledge or participate in that new venture. Perhaps it pays off. And if it didn’t, no biggie. Next time they’ll try again. What we need to encourage is looking for opportunities in the organisation. These may be incremental improvements to the process or product that drive our businessesuu forward. It’s very rare when a groundbreaking change is introduced and effectively managed to production. Th rest of the time everything is in beta. And changing. We need to create culture where risk is seen as both threat and opportunity, not just first.

Take all of these and… nothing works when people don’t have purpose in their working lives. Purpose and meaning is much coveted topic for the jobs over the threshold where increase in pay will have no effect on quality of output.

The types of work that existed in the fringe have become mainstream in Western economies and those previously taken for granted have disappeared. Manufacturing is a good example. Working for Saint-Gobain in late 90’s and first part of 21st century I saw automation and streamlining of supply chains in order to reduce the cost of product. Robotics found its way into assembly previously required highly skilled workforce performing tasks demanding precision. Need to reduce waste and not optimise but maximise output at highest level of quality will see new plants employing a handful of highly skilled operators work of many machines.

We used to cook at home and only occasionally order takeaway food. Especially in urban environment this has become mainstream – people value their time and are willing to pay for food and delivery. The delivery has often been outsourced to likes of Deliveroo and fulfilled by men on bikes searching their way through maze. They are often as lost as Über drivers. Everyone as taxi driver on their spare time? That’s not really valuing ones time, it may be seen as the only option to earn enough to live in a modern metropolis. Are these jobs going to be here in 10 years? Probably not, technology will develop along with legal framework to automate these jobs.

What will the future of work look like for us in the knowledge work? We’ll have many jobs over our working lives, quite possibly will be looking for work every few years and working for and with many different organisations. This raises need to be adaptable to the change. I thought learning enough but not mastering a single skill was not sufficient. Shallow generalist over highly skilled specialist? A recent Medium post by Michael Simmons nicely builds the case for polymath as probably best placed to survive in the unknown future. It’s not just transferable skills we need. We need to be able to synthesise useful elements from different disciplines to meet the future challenges.

 

I hope this sparks some debate.

Technology and future

Where have we come from?

The journey of personal mobile devices started in early 1980’s with first Motorola, Nokia and Ericsson phones. I would recommend looking up those funky handsets. They teach us a lot about ergonomics and evolution of microprocessors.

Basically, this is what our journey looks like:

Supply and demand over 30 years

Motorola DynaTak was first truly portable mobile phone for civilian use. It’s fortunately history by now and you may read more about it here.

Latest Android phone comes from Google, weighs no more than any other handset we have seen in past five years and replaces your computer. Other major OS’s are Apple iOS and Microsoft Windows 10 Mobile (somewhat dead in the water now). We had Blackberry OS, but that’s pretty much gone – all new handsets are running Android. We also had Symbian, but that’s completely irrelevant these days. Nokia is trying to reinvent its mobile business, though they seem to side more with Android than MeeGo. Although Nokia C1 is more of an urban legend – many rumours but no sighting yet…

But none of it would have not happened without underlying infrastructure. Taking the risk of investing very large sums of money into covering has paid off and benefits manufacturers, service providers and consumers alike.

Mobile phone communication standards evolution in time

Signal coverage in the UK is relatively good with most areas having voice signal. 4G is confined to mostly urban areas but is growing faster than 3G.

4G standard has many advantages over its predecessors – data speed and improved voice quality. 4G connectivity has also helped many mobile virtual network operator (MVNO) companies to enter the market. There are ones that piggyback to major carriers for both voice and data or just data. In second option user would need to install and use an app to make and receive calls and send text messages. This option bypasses phone OS native apps and offers a few advantages to the provider – provide additional services and sell in-app advertising to keep package cost low.

NokiaEricsson and others have been hard at work developing 5G communications standard. Don’t expect that anytime soon near you as devices that support the standard are still not in personal but rather in machine-to-machine (M2M) and Internet-of-Things (IoT) market.

Where are we now?

It’s been an interesting journey people in most countries have been. In many places it has been led by technology rather than policy. And technology providers have been pushing their own (often proprietary) standards, which innovative at the beginning have caused countless hours of extra work to make it functional and integrate with other systems.

Most developed and developing countries have passed mobile phone revolution. Smartphones, however not taken over the mobile device market from feature phones yet, are on path to get there.

Smartphone vs feature phones shipments

I don’t fully buy into Statista’s perception that feature phone numbers are on permanent raise. It’s likely though that what’s classified as a smartphone today won’t meet that designation in 2020. There’s another view that seems more likely, and that was view in early 2015.

% of regional total connections (excluding M2M). Source: GSMA Intelligence

My personal view is that feature phone numbers start dropping in next 24 months as African and Asian countries keep growing. Once a human being has had a taste of a smartphone they’d rather give up other goods and services than this. And why? Technically you have a small computer in your hand that puts world’s knowledge at your fingertips.

It’s not surprising that Android OS dominates the market. You can see interesting correlation between Android OS and Apple iOS. Every time Apple launches something new, there’s a surge and corresponding dip in shipments of Android devices. Yet it plateaus off very quickly and even takes a tumble after initial craze has faded. The gap between the market leader and second option is too vast to close at ease.

IDC smartphone shipments tracker 2013-16

This dominance in turn gives Google enormous leverage over vast amounts of users. They are happy to share some insight with device manufacturers but all visible and hidden services of its client OS feeding information back to the company.

New gadgets, anyone?

Near Field Communication (NFC) has been on and off tech news. There are some services being adapted en masse now. Contactless bank cards? Check. Using your latest iPhone (or rather old Android and/or Blackberry) as bank card? Check. Having small contactless bank card companion chip (about square inch in size) attached to your old phone. Like this:

past present in the future

That’s now norm. But where to take this contactless future?

John Mclear was trying to get his NFC Ring off the ground using Kickstarter back in 2013. And what a marvelous idea it was! One ring, two functions – public and private. Public is the outer side of the ring, suitable for contactless payments and such. Inner side of the ring would be for authentication – as in handshake. No puns intended, though you could see two changing digital ID’s during physical handshake.

Then there are printable digital ID’s. These are the ones that can be tattooed or printed on the skin akin to 3D printing. Some films have featured characters with bar code tattooed to their bodies. That’s cool, but… what if your ID changes? Deliberately or not, but change is needed. What then? Well, you’d have to remove and replace old one. Rather painful exercise, I guess. Reprogramming embedded or printed NFC chip is not. And works perfectly so long as only certain authorities can do it. I’d rather travel without physical passport than with one.

Another example of this use – manufactured human spare parts. Ahem, organs and bones, that is. When I get into car accident and my leg gets crushed so badly that I need a new bone (provided that tissue is still usable) it should be crafted for me using suitable material and 3D printer. The cost of prosthesis manufacturing where and when it’s needed would go down radically and the only concern is how body reacts to it. Though manufacturing process would take into account personal characteristics minimising or removing potential negative effect completely.

Here’s to the future!

What should we consider?

With masses of data being sensed, collected, analysed and presented we need to be aware of what we give away to improve our lives. It would be nice to provide 20% of input and reap 80% benefits but 80/20 rule doesn’t really work here. There are really two reasons for it.

First, most smartphone users have dozens of apps on their devices. We are actually really dependent on our devices. Where average amount has been limited to their niche time spent on using the mobile apps has doubled over five years.Those apps as mentioned in previous part collect behavioural information and pass it back to the service providers. he more time we spend on our devices the fuller picture app / service providers have about us.

Secondly, AI and analytics algorithms are improving but are not smart enough yet to provide the service at the cost of contact acquisition. It won’t take too long considering Google AI improvements in navigating London Underground. I can see these services powering the user analytics and being integrated into personal assistants.

What lies ahead?

What should we expect from the connected future? Is it good or bad, and should we be worried or happy?

There’s been an explosion of apps and services designed for smartphone users. Many are duplicating each other, many are using open data, some mash together open and personal data, some work with data providers and others allow user to enhance their experience by linking together services that make up our digital footprint.

We tend to trust our service providers. Or we don’t but compromise as a means of using a particular service. Take Google, Microsoft or Facebook as identity providers. Now add everything these companies know about you – that’s often rather a substantial digital footprint and you need to know what do with it.

There are always privacy concerns related “free” services. Data misuse is a big deal and major organisations have taken steps to deal wit it. Though it manifests itself a bit like this:

When a service is free at the point of delivery the consumer is the product.

The consumer needs to be aware of what information they give away about themselves, who they trust and what benefits they receive in return.

Google wants to be my personal assistant. So does Microsoft with Cortana, Apple with Siri and Amazon with Echo. And plethora of other services that are always listening using the gadgets we have amassed in our homes.

So with that in mind, how can I benefit from their knowledge about me?

Consider a scenario when your city has been kitted out with connected interactive displays, let’s call them smart screen. Those smart screens are equipped with sensors and connected to each other. The devices we carry are technically beacons which also serve as ID providers. My smart watch is associated with one of my digital ID’s. The smart screen senses me approaching and gives me useful snippet.

Or if I’m rushing to catch my train and smart screen tells me there’s a delay with my train and I’ve got to fill 15 minutes somehow.

Useful? Frightening? Amazing? Whatever we feel about these services penetrating our everyday lives they are here to stay for the foreseeable future. And they are not going to be less smart. They will reduce complexity at the point of delivery making it easier for the users to go about their daily lives and adding useful layer of information.

Should we be afraid of future or jump up and down of excitement when today’s tech news highlights become part of everyday life next week?

I think we should embrace the technology, work with it and reap benefits. When parts of it become too intrusive, we need to make conscious decision to stop using those parts. Not becoming Luddites but understand what is good and what is bad for us.

Back to the future!

en_GBEnglish (UK)